Euroopa Kooli esialgne peaeesmärk oli pakkuda mitmekeelset õpet. Kõige värvikamaks näiteks on siinkohal koolidest vanim - Luxemburgi I kool, mis pakub lasteaias ja algkoolis 9 erinevat keelt õppimiseks ning põhikoolis ja gümnaasiumis lausa 12 erinevat keelt.
Õpilased saavad valida järgnevate keelte vahel:
taani, saksa, kreeka, inglise, hispaania, soome, prantsuse, itaalia, hollandi, poola, portugali, rootsi
Juhul kui õpilase emakeeles õpet ei pakuta (nagu eestlaste puhul!) peab ta suutma hakkama saada mõnes muus pakutavas keeles. Valdav enamik eestlastest õpib inglisekeelses seksioonis.
Hindamine
Nooremas kooliastmes (1- 5kl Eesti mõistes) on hindamise aluseks 4-astmeline skaala
- nõutavad teadmised-oskused pole saavutatud
- nõutavad teadmised-oskused on osaliselt saavutatud
- nõutavaid teadmisi-oskusi kasutatakse enesekindlalt ja asjakohaselt
- nõutavaid teadmisi-oskusi kasutatakse enesekindlalt, asjakohaselt ja iseseisvalt uues olukorras
lisaks hinnatakse sõnaliselt ka lapse sotsiaalseid oskuseid.
Vanemas kooliastmes (6-12kl Eesti mõistes) on kasutusel 10palli skaala, kusjuures vahekord Eesti hinnetega on järgmine
5 = 9- 10
4= 8,9-7
3= 6,9- 4,5
2= 4,4- 2
1= 1,9- 0,1
Keeleõpe
Võõrkeeleõpe toimub naturaalses keskkonnas nagu 'sprotid õlis'. Keeletunnid on ainult õpitavas keeles. Tähelepanu on suunatud keele aktiivsele kasutusele. Parimal juhul on 80% tunnist suuline väljendus. Oluline ei ole reeglite päheõppimine vaid keele kasutamisel tekkiv tunne ja arusaam, mis on õige ja mis on vale.
Esimesest klassist alates õpitakse esimest võõrkeelt, mis saab nö töökeeleks hilisemas koolieas. Teine võõrkeel lisandub 7.klassis, 8.klassist alates toimuvad ajaloo ja geograafia tunnid nö töökeeles ehk esimeses võõrkeeles, lisaks võib võtta kolmanda keelena ladina keele. 9.klassis võib valikainena alustada kas ladina, vana-kreeka või ükskõik millise teise pakutava keelega.
Nagu on kirjutatud Euroopa Kooli tutvustavas infovoldikus - igapäevase võõrkeele kasutamisega jõuab õpilasteni arusaam, et see pole mitte ainult vajalik vaid ka loomulik elu osa.
Ainetunnid - võimalused
Nagu juba eelpool mainitud saavad õpilased valida esimeseks võõrkeeleks ühe EL ametliku keele (inglise, saksa, prantsuse), millest saab nende hilisem töökeel. 7.klassist alates on õpilastel võimalik juba rohkem valida selle vahel, mida õppida. Nt kui õpid ladina keelt võid ära jätta kas kunsti või muusika.
9.klassis on põhiaineid 27/29
tunni ulatuses ning õpilasel on võimalus valida endale meeldivaid aineid juurde nii, et koormus oleks 31 ja 35 tunni vahel nädalas. Valikus on keeled, majandus, kunst, muusika, IT.
11 ja 12 klassis on õpilastel juba väga suur valikuvabadus ning paljudes ainetes võimalus valida rohkem tunde või vähem, sellised ained on nt matemaatika, bioloogia, ajalugu, geograafia, filosoofia. Kohustuslik maht on jätkuvalt 31 ja 35 tunni vahel nädalas, aga määratud ainete maht on kõigest 18/20 tundi, ülejäänud tunniplaani saab õpilane ise kokku panna. Kohustuslikud ained on kaks võõrkeelt, matemaatika, religioon/eetika, kehaline kasvatus, bioloogia, ajalugu, geograafia, filosoofia.
Lõpetamine
Kooli lõppedes saadav eksamihinne võtab arvesse kolme faktorit:
- varasem keskmine hinne 100 punkti skaalal (40%)
- kirjalike eksamite keskmine hinne 100 punkti skaalal (36%)
- suuliste eksamite keskmine hinne 100 punkti skaalal (24%)
kirjalikke eksameid peab õpilane tegema 4 - 6 ja suulisi 3 -5
Lõpptulemus väljendatakse 100 punkti skaalal kahe komakohaga. Selleks, et saada Euroopa Bakalaureus on tarvis koguda vähemalt 60 punkti.
Euroopa küpsustunnistuse omanikel on õigus kasutada kõiki pärast selle riigi keskskoolihariduse omandamist antava diplomi või tunnistuse omamisega kaasnevaid eeliseid ning lisaks on õigus astuda mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvasse ülikooli samadel tingimustel, kui selle liikmesriigi samaväärse kvalifikatsiooniga kodanikud.
